Monday, July 6, 2015

VAGA - CARE International iha Timor-Leste – CITL

PUBLISIDADE VAGA SERBISU
Internal & External
CARE International iha Timor-Leste – CITL

Projetu                                                  : Projetu Maternidade Seguru
Posisaun                                                : Ofisial Projetu-Saude Reproduktiva Inan nian (Posizaun ba ema nain 2)
Grau                                                       : D1
Salario                                                    : Husi $ 510 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun Servisu                 : Ermera ka Covalima
Relata ba                                               : Vise jestór Projetu-Implementasaun iha kampu
Periodu Kontratu                                : 30 Julho 2015 ba 30 Juñu 2016 depende ba finansiamentu

CARE nudar organisasaun  internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.

CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.

INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva (2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu saúde materna.
Objetivu jeral projetu nian mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·         Feto sira, foin-sa’e sira no komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·         Espasu inkluzivu, no efikáz ba negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·         Sistema saúde efikáz, responsivu no responsável nebe’e hakbi’it ona

Sei fasilita rezultadu sira ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Asisténsia ba Inan (GAI) & Kintal Família nian, Planus Partu Seguru, Loron Saúde Familia, Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba Parteira Kualifikadu.
RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN (100% bazeadu iha kampu):
·         Suporta Vise Jestór Projetu – Implementasaun iha kamptu atu lidera planeamentu projetu, implementasaun, no relata ba projetu liu-liu konaba komponente Saúde Materna Reprodutivu
·         Suporta Vise Jestor Projetu – Implementasaun kampu atu reprezenta CARE iha sorumutu nível Munisípiu sira hanesan ho SSM no CHC
·         Lidera aprezentasaun projetu fulan tolu-tolu iha sorumutu SSM sira iha nível Munisípiu 
·         Halo monitorizasaun regular ba fatin projetu nian ho Ofisiál Kampu M&E no relata ba DPM – MEL bainhira presiza liu-liu konaba komponente Saúde Reprodutiva Materna
·         Fo apoiu tékniku ba Mobilizadór Komunidade no Líder Grupu Inan sira
·         Garante katak implementa duni Saúde Reprodutiva Materna tuir planu serbisu nian
·         Suporta DPM – Implementasaun Kampu atu halo ligasaun ho SSM, CHC ka HP atu involve-a’an iha atividades projetu nian
·         Jere adiantamentu, despeza no pagamentu finanseiru projetu nian ho apoiu husi Ofisiál Finansas
·         Tulun Asesór Tékniku Saúde Reprodutiva Materna atu fasilita Diálogu Responsabilidade Hamutuk
·         Halo-tuir polítika no prosedimentu sira CITL nian
·         Kna’ar no responsabilidade sira seluk ruma nudar presiza ba projetu ne’e.

Rekerementu ba kualifikasaun:
·       Experiénsia serbisu tinan 3-5 iha Saúde Reprodutiva Materna no programa saúde relasionadu sira iha servisus saúde
·       Hakarak liu kandidatu ho degrau lisensiatura iha saúde públika ka enfermajen ho foku ida ba Saúde Reprodutiva Materna
·       Kompriensaun diak tebes konaba dezenvolvimentu rual no programasaun iha ambiente rural iha Timor-Leste
·       Kompriensaun diak tebes konaba metodolojia partisipativu sira ba mobilizasaun komunidade no aptidaun fasilitasaun komunidade nebe’e forte
·       Experiénsia iha planeamentu projetu no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
·       Kapasidade atu promove kolaborasaun ho pesoál CITL nian, Governu nian, autoridade lokal, no parseiru sira seluk
·       Kapasidade atu hakerek no aprezenta relatóriu regular sira ba Diresaun no parseiru sira bainhira presiza
·       Disponibilidade atu hela iha Distritu Covalima no Sub-Distritu Atsabe ho halo viajen ba Dili bainhira presiza deit
·       Kandidatu ne’e tenki organizadu, efikáz, kriativu, kapasidade serbisu iha ekipa, no iha motivasaun a’as
·       Kapasidade diak tebes atu serbisu mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·       Kapasidade atu lori motor iha fatin do’ok sira no tenki iha karta kondusaun válidu
·       Literasia komputadór iha programa standard sira Microsoft Office nian, hanesan Word, Excel, Power Point, no Baze de Dadus
·       Aptidaun komunikasaun diak iha lian Inglés no Tetun hakerek no mos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.

Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email teresa.barros@careint.org, KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes  ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu hatama rekerimentu.
CARE International Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik sira.




Projetu                                                  : Projetu Maternidade Seguru
Posisaun                                                : Ofisial kampu sira-Monitorizasaun, Avaliasaun no Aprendizajen (Posizaun ba ema-  
                                                       nain 2)
Grau                                                       : E1
Salario                                                    : Husi $365 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun Servisu                 : Distritu Ermera ka Covalima
Relata ba                                               : DPM-Montorizasaun, Avaliasaun no APredizajen
Periodu Kontratu                                : 30 Julho bva 30 Junu 2016 (Depende ba Finansiamentu)

CARE nudar organisasaun  internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.

CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.

INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva (2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·         Feto sira, foin-sa’e sira no komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·         Espasu inkluzivu, no efikáz ba negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·         Sistema saúde efikáz, responsivu no responsável nebe’e hakbi’it ona

Sei fasilita rezultadu sira ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu Inan (GKI) & Kintal Dapur, Planus Moris Seguru, Loron Saúde Familia, Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba Parteira Kualifikadu sira.
RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN (pozisaun 100% bazeadu iha munisípiu):
·         Halo vizita monitorizasaun beibeik ba komunidade benefisiáriu projetu hotu-hotu nian atu foti no verifika informasaun konaba atividade sira projetu nian 
·         Hatama relatóriu M no A ida no hafoun baze de dadus M no A fula-fulan ba DPM-MEL
·         Suporta DPM - MEL halo peskiza kualitativu no kuantitativu iha komunidade benefisiáiru sira
·         Suporta DPM- MEL no jestaun projetu nian atu kria kalendáriu MEL ida no planu ba tinan ne’e  
·         Rejista no fo segimentu ba istória susesu sira, lisaun sira nebe’e aprende ona no progresu atu hetan rezultadu tuir planu
·         Tulun DPM MEL atu organiza sorumutu segimentu nian ho Ofisiál Projetu sira atu diskuti konaba dezempeñu no fo supervizaun korretivu bainhira presiza
·         Tulun PO tékniku sira prepara relatóriu projetu fulan tolu-tolu nebe’e atu aprezenta iha sorumutu nível munisípiu
·         Halo-tuir polítika no prosedimentu sira CITL nian
·         Kna’ar no responsabilidade sira seluk nebe’e eziji ba projetu ne’e.

Rekerementu ba kualifikasaun:
·         Degrau Baixarelatu ho pelu menus experiénsia tinan 3 iha Monitorizasaun, Avaliasaun no Aprendizajen. Koñesimentu konaba asuntu SRMH no hakarak tebe-tebes ema nebe’e iha ona experiénsia ho MEL iha projetu SRMH
·         Kapasidade atu halo relatóriu no análize presizu/akurat, detalladu konaba MEL
·         Aptidaun diak tebes atu halo entrevista pesoal, halo peskiza, no diskusaun grupu fokal sira
·         Kapasidade diak tebes atu serbisu mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·         Kandidatu tenki kriativu, organizadu no iha motivasaun diak
·         Literasia komputadór iha programas standard Microsoft Office, hanesan Word, Excel, Power Point, no programas baze de dadus seluk nudar asset ida
·         Aptidaun komunikasaun diak tebes iha lian Inglés no Tetun, hakerek no nos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
·         Iha vontade atu hela iha munisípiu alvu projetu nian no halo viajen ba komunidade projetu sira 

Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email teresa.barros@careint.org, KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes  ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu hatama rekerimentu.
CARE International Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik sira.




Projetu                                                  : Projetu Maternidade Seguru
Posisaun                                                : Enjeñeiru Kampu
Grau                                                       : D3
Salario                                                    : Husi $576 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun Servisu                 : Ermera no Covalima
Relata ba                                               : Vise Jestór Programa-Implementasaun Kapu
Periodu Kontratu                                : 30 Julho-30 Outubru ho iha posibilidade hanaruk tan

CARE nudar organisasaun  internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.

CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.

Informasaun Baze Projetu nian
Projetu Maternidade Seguru lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva (2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·         Feto sira, foin-sa’e sira no komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·         Espasu inkluzivu, no efikáz ba negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·         Sistema saúde efikáz, responsivu no responsável nebe’e hakbi’it ona

Sei fasilita rezultadu sira ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu Inan (GKIs) & Kintal Dapur, Planus Partu Seguru, Loron Saúde Familia, Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba Parteira Kualifikadu sira.
Projetu Maternidade Seguru, ho ni-nia grupus inan nebe’e hari’i ona no edukasaun orientadu ba nutrisaun nudar parte estratéjia projetu nian, preparadu atu aumenta tan iha área nutrisaun

RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN (100% serbisu bazeadu iha kampu):
·         Fo treinamentu tékniku ba membrus Grupu Asisténsia ba  Inan (GAI) konaba oin sa atu halo reabilitasaun, manutensaun, hari’i komponente infraestrutura komunidade iha projetu Maternidade Seguru
·         Supervizaun no monitorizasaun tanke bee sira no manutensaun no reabilitasaun kolam ikan, infraestrura nebe’e membru MGG sira halo
·         Serbisu hamutuk ho Vise Jestór Programa identifika nesesidades ba paresér tékniku husi liur
·         Halo planeamentu atividade hodi koordena ho DPM – Implementasaun iha kampu
·         Koordena ho pesoál projetu sira seluk atu hetan objetivu tomak Projetu Maternidade  Seguru nian
·         Garante simu polítika no prosedimentu hotu-hotu CITL nian inklui prosedimentu seguransa no protesaun
·         Hakerek relatóriu ida konaba progresu
·         Kna’ar no resposabilidade sira seluk nebe’e eziji ba projetu ne’e.

Rekerementu ba kualifikasaun:
·         Grau iha enjeñaria (ka Baixarelatu/Diploma) iha Teknolojia Sivil no experiénsia liu tinan 3 iha área relevante
·         Komprensaun diak tebes konaba dezenvolvimentu rural no programasaun iha ambiente rural iha Timor-Leste
·         Kompriensaun tékniku diak ba manutensaun no konstrusaun infraestrutura komunidade nian
·         Kompriensaun diak konaba metodolojia partisipativu ba mobilizasaun komunidade no aptidaun fasilitasaun komunidade nebe’e forte
·         Experiénsia iha planeamentu projetu no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
·         Aptidaun halo monitorizasaun no hakerek relatóriu
·         Kapasidade diak tebes atu serbisu mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·         Kapasidade atu promove serbisu-hamutuk ho pesoál CITL nian, Governu, autoridade lokal, no parseiru sira seluk
·         Literasia komputadór iha programa standar Microsoft Office sira, hanesan  Word, Excel, Power Point, no liu-liu Auto Cad
·         Aptidaun komunikasaun diak tebes iha lian Tetum no Bahasa Indonesia hakerek no mos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
·         Iha vontade atu serbisu iha Atsabe no Distritu Covalima ho halo viajen ba Dili bainhira presiza deit
·         Kapasidade atu sae iha fatin dok no tenki iha karta kondusaun válidu. 

Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email teresa.barros@careint.org, KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes  ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu hatama rekerimentu.
CARE International Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik sira.


Projetu                                                  : Projetu Maternidade Seguru
Posisaun                                                : Ofisial Apoiu Projetu
Grau                                                       : E1
Salario                                                    : Husi $365 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun Servisu                 : Dili ho viajen dala-ruma ba Ermera no Covalima
Relata ba                                               : Jestor Programa Saude
Periodu Kontratu                                : 30 Julho 2015 ba 30 Junu 2016 depende ba finansiamentu

CARE nudar organisasaun  internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.

CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.

INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva (2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·         Feto sira, foin-sa’e sira no komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·         Espasu inkluzivu, no efikáz ba negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·         Sistema saúde efikáz, responsive no responsável nebe’e hakbi’it ona

Sei fasilita rezultadu sira ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu Inan (GKIs) & Kintal Dapur, Planus Partu Seguru, Loron Saúde Familia, Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba Parteira Kualifikadu sira.
Projetu Maternidade Seguru, ho ni-nia grupus inan nebe’e hari’i ona no edukasaun orientadu ba nutrisaun nudar parte estratéjia projetu nian, preparadu atu aumenta tan iha área nutrisaun.
RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN (90% serbisu bazeadu iha eskritóriu no 10% bazeadu iha kampu):
Administrasaun
·         Manutensaun no hafoun jestaun sistema arkivu (sistema arkivu versaun impresu no eletróniku) tuir Padraun CITL nian no iha manutensaun sistema arkivu ida iha eskritóriu
·         Mantein no hafoun lista sira, inklui maibe’e la limitadu ba lista kontaktu no lista pesoal, no sistema informasaun seluk iha komputadór
·         Ko-ordena kalendáriu pesoal bazeadu iha Dili bainhira sira halo viajen ba distritu sira no pesoal bazeadu iha distritu sira bainhira sira halo viajen ba Dili
·         Koordena hatama oráriu ho forma pontual ba pesoal hotu-hotu iha projetu


Finansas, Aprovizionamenu no Lojístika
·         Apoia Jestór programa atu halo revizaun ba pedidu projetu nian ba adiantamentu, reimbolsu no pagamentu
·         Mantein rejistru konaba sosa no fahe material sira hodi koordena ho ekipa aprovizionamentu
·         Organiza no koordena apoiu lojístiku tuir no bainhira ekipa husu
·         Asegura katak rejistru karreta nian atualizadu
Jestaun Eventu
·         Suporta kna’ar jestaun eventu bainhira husu
·         Enkomenda haha’an no bebidas ba sorumutu sira ka treinamentu sira ekipa nian  (bainhira husu)
Kna’ar Jeral sira
·         Halo segimentu ho Rekursus Umanus, Finansas, Administrasaun no Aprovizionamentu bainhira husu hodi naran ekipa nian
·         Halo-tuir polítika no prosedimentu sira CITL nian
·         Kna’ar no resposabilidade sira seluk ruma nebe’e Jestór fo

Rekerementu ba kualifikasaun:
  • Grau Baixarelatu ho experiénsia pelu menus tinan 1 iha distritu sira
  • Experiénsia iha planeamentu projetu no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
  • Kapasidade diak tebes atu serbisu mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
  • Kandidatu tenki kriativu, organizadu no iha motivasaun diak
  • Literasía komputadór iha programa standar Microsoft Office sira, hanesan Word, Excel, Power Point, no liu-liu Baze de Dadus sira
  • Aptidaun komunikasaun diak tebes iha lian Inglés no Tetun hakerek no mos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
  • Vontade atu halo viajen ba distritu sira durante periodu tempu ida

Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.

Atu aplika ba pozisaun ne’e, favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu husi email teresa.barros@careint.org, KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte antes  ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu hatama rekerimentu.
CARE International Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik sira.




 Related Blog:



2 comments: