PUBLISIDADE VAGA SERBISU
Internal & External
CARE International iha
Timor-Leste – CITL
Projetu
: Projetu
Maternidade Seguru
Posisaun
: Ofisial Projetu-Saude Reproduktiva Inan nian (Posizaun ba ema nain 2)
Grau
: D1
Salario
: Husi $ 510 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun
Servisu
: Ermera ka Covalima
Relata
ba
: Vise jestór Projetu-Implementasaun iha kampu
Periodu
Kontratu
: 30 Julho 2015 ba 30 Juñu 2016 depende ba finansiamentu
CARE nudar organisasaun
internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu
luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami
servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu
realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.
CARE ninia patrimóniu boot-liu
maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho
profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó
impaktu ba tempu naruk nian.
INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru
lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva
(2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu
familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no
kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu
saúde materna.
Objetivu jeral projetu nian
mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e,
projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no
hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu
sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu
intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·
Feto sira, foin-sa’e sira no
komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·
Espasu inkluzivu, no efikáz ba
negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·
Sistema saúde efikáz, responsivu no
responsável nebe’e hakbi’it ona
Sei fasilita rezultadu sira
ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no
autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus
Asisténsia ba Inan (GAI) & Kintal Família nian, Planus Partu Seguru, Loron
Saúde Familia, Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk,
treinamentu ba Parteira Kualifikadu.
RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN
(100% bazeadu iha kampu):
·
Suporta Vise Jestór Projetu –
Implementasaun iha kamptu atu lidera planeamentu projetu, implementasaun, no
relata ba projetu liu-liu konaba komponente Saúde Materna Reprodutivu
·
Suporta Vise Jestor Projetu –
Implementasaun kampu atu reprezenta CARE iha sorumutu nível Munisípiu sira
hanesan ho SSM no CHC
·
Lidera aprezentasaun projetu fulan
tolu-tolu iha sorumutu SSM sira iha nível Munisípiu
·
Halo monitorizasaun regular ba
fatin projetu nian ho Ofisiál Kampu M&E no relata ba DPM – MEL bainhira
presiza liu-liu konaba komponente Saúde Reprodutiva Materna
·
Fo apoiu tékniku ba Mobilizadór
Komunidade no Líder Grupu Inan sira
·
Garante katak implementa duni Saúde
Reprodutiva Materna tuir planu serbisu nian
·
Suporta DPM – Implementasaun Kampu
atu halo ligasaun ho SSM, CHC ka HP atu involve-a’an iha atividades projetu
nian
·
Jere adiantamentu, despeza no
pagamentu finanseiru projetu nian ho apoiu husi Ofisiál Finansas
·
Tulun Asesór Tékniku Saúde
Reprodutiva Materna atu fasilita Diálogu Responsabilidade Hamutuk
·
Halo-tuir polítika no prosedimentu
sira CITL nian
·
Kna’ar no responsabilidade sira
seluk ruma nudar presiza ba projetu ne’e.
Rekerementu ba kualifikasaun:
·
Experiénsia serbisu tinan 3-5 iha Saúde Reprodutiva Materna no programa saúde relasionadu sira iha
servisus saúde
·
Hakarak liu kandidatu ho degrau
lisensiatura iha saúde públika ka enfermajen ho foku ida ba Saúde Reprodutiva
Materna
· Kompriensaun diak tebes
konaba dezenvolvimentu rual no programasaun iha ambiente rural iha Timor-Leste
·
Kompriensaun diak tebes konaba
metodolojia partisipativu sira ba mobilizasaun komunidade no aptidaun
fasilitasaun komunidade nebe’e forte
·
Experiénsia iha planeamentu projetu
no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
·
Kapasidade atu promove kolaborasaun
ho pesoál CITL nian, Governu nian, autoridade lokal, no parseiru sira seluk
·
Kapasidade atu hakerek no aprezenta
relatóriu regular sira ba Diresaun no parseiru sira bainhira presiza
·
Disponibilidade atu hela iha
Distritu Covalima no Sub-Distritu Atsabe ho halo viajen ba Dili bainhira
presiza deit
·
Kandidatu ne’e tenki organizadu,
efikáz, kriativu, kapasidade serbisu iha ekipa, no iha motivasaun a’as
·
Kapasidade diak tebes atu serbisu
mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·
Kapasidade atu lori motor iha fatin
do’ok sira no tenki iha karta kondusaun válidu
· Literasia komputadór iha programa standard sira Microsoft Office nian,
hanesan Word, Excel, Power Point, no Baze de Dadus
·
Aptidaun komunikasaun diak iha lian
Inglés no Tetun hakerek no mos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak, Kemak no
Tetun Terik nudar vantajen ida.
Atu rekompensa ba ita boot nia komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu
husi dezenvolvimentu profesionlismu nian no halo inovasaun ho invairomentu atu
muda ita nia hanoin plus pakote benefisiu ne’ebe komprehensivu.
Atu aplika ba pozisaun ne’e,
favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema
nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu
husi email teresa.barros@careint.org,
KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte
antes ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba
kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór
oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu
hatama rekerimentu.
CARE International
Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas
hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu
atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik
sira.
Projetu
: Projetu
Maternidade Seguru
Posisaun
: Ofisial kampu sira-Monitorizasaun, Avaliasaun no Aprendizajen (Posizaun ba
ema-
nain
2)
Grau
: E1
Salario
: Husi $365 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun
Servisu
: Distritu Ermera ka Covalima
Relata
ba
: DPM-Montorizasaun, Avaliasaun no APredizajen
Periodu
Kontratu
: 30 Julho bva 30 Junu 2016 (Depende ba Finansiamentu)
CARE nudar organisasaun
internasional umanitariu, ho visaun atu haforsa feto no labarik feto sira atu
luta hasoru moris mukit no lori mudansa iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu
iha nasaun liu husi 80 iha mundu ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza
resultadu ikus atu marjinaliza ba komunidade.
CARE ninia patrimóniu boot-liu
maka ema sira. CARE Internasional iha Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho
profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun no talentu no serbisu hamutuk hodi fó
impaktu ba tempu naruk nian.
INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru
lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva
(2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu
familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no
kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu
saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian
mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e,
projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no
hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu
sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu
intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·
Feto sira, foin-sa’e sira no
komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·
Espasu inkluzivu, no efikáz ba
negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·
Sistema saúde efikáz, responsivu no
responsável nebe’e hakbi’it ona
Sei fasilita rezultadu sira
ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no
autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu
Inan (GKI) & Kintal Dapur, Planus Moris Seguru, Loron Saúde Familia,
Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba
Parteira Kualifikadu sira.
RESPONSABILIDADE
BOT SIRA EMPREGU NIAN (pozisaun 100% bazeadu iha
munisípiu):
·
Halo vizita monitorizasaun beibeik
ba komunidade benefisiáriu projetu hotu-hotu nian atu foti no verifika
informasaun konaba atividade sira projetu nian
·
Hatama relatóriu M no A ida no
hafoun baze de dadus M no A fula-fulan ba DPM-MEL
·
Suporta DPM - MEL halo peskiza
kualitativu no kuantitativu iha komunidade benefisiáiru sira
·
Suporta DPM- MEL no jestaun projetu
nian atu kria kalendáriu MEL ida no planu ba tinan ne’e
·
Rejista no fo segimentu ba istória
susesu sira, lisaun sira nebe’e aprende ona no progresu atu hetan rezultadu
tuir planu
·
Tulun DPM MEL atu organiza sorumutu
segimentu nian ho Ofisiál Projetu sira atu diskuti konaba dezempeñu no fo
supervizaun korretivu bainhira presiza
·
Tulun PO tékniku sira prepara
relatóriu projetu fulan tolu-tolu nebe’e atu aprezenta iha sorumutu nível
munisípiu
·
Halo-tuir polítika no prosedimentu
sira CITL nian
·
Kna’ar no responsabilidade sira
seluk nebe’e eziji ba projetu ne’e.
Rekerementu ba kualifikasaun:
·
Degrau Baixarelatu ho pelu menus
experiénsia tinan 3 iha Monitorizasaun, Avaliasaun no Aprendizajen. Koñesimentu
konaba asuntu SRMH no hakarak tebe-tebes ema nebe’e iha ona experiénsia ho MEL
iha projetu SRMH
·
Kapasidade atu halo relatóriu no
análize presizu/akurat, detalladu konaba MEL
·
Aptidaun diak tebes atu halo
entrevista pesoal, halo peskiza, no diskusaun grupu fokal sira
·
Kapasidade diak tebes atu serbisu
mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·
Kandidatu tenki kriativu,
organizadu no iha motivasaun diak
·
Literasia komputadór iha programas
standard Microsoft Office, hanesan Word, Excel, Power Point, no programas baze
de dadus seluk nudar asset ida
·
Aptidaun komunikasaun diak tebes
iha lian Inglés no Tetun, hakerek no nos koalia. Lian lokal sira hanesan Bunak,
Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
·
Iha vontade atu hela iha munisípiu
alvu projetu nian no halo viajen ba komunidade projetu sira
Atu rekompensa ba ita boot nia
komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu
nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote
benefisiu ne’ebe komprehensivu.
Atu aplika ba pozisaun ne’e,
favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema
nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu
husi email teresa.barros@careint.org,
KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte
antes ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba
kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór
oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu
hatama rekerimentu.
CARE International
Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas
hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu
atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik
sira.
Projetu
: Projetu
Maternidade Seguru
Posisaun
: Enjeñeiru Kampu
Grau
: D3
Salario
: Husi $576 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun
Servisu
: Ermera no Covalima
Relata
ba
: Vise Jestór Programa-Implementasaun Kapu
Periodu
Kontratu
: 30 Julho-30 Outubru ho iha posibilidade hanaruk tan
CARE nudar organisasaun internasional umanitariu, ho visaun atu
haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa
iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu
ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba
komunidade.
CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha
Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun
no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.
Informasaun Baze Projetu nian
Projetu Maternidade Seguru
lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva
(2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu
familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no
kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu
saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian
mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e,
projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no
hadia asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu
sira relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu
intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·
Feto sira, foin-sa’e sira no
komunidade sira nebe’e hakbi’it ona
·
Espasu inkluzivu, no efikáz ba
negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·
Sistema saúde efikáz, responsivu no
responsável nebe’e hakbi’it ona
Sei fasilita rezultadu sira
ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no
autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu
Inan (GKIs) & Kintal Dapur, Planus Partu Seguru, Loron Saúde Familia,
Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba
Parteira Kualifikadu sira.
Projetu Maternidade Seguru,
ho ni-nia grupus inan nebe’e hari’i ona no edukasaun orientadu ba nutrisaun
nudar parte estratéjia projetu nian, preparadu atu aumenta tan iha área
nutrisaun
RESPONSABILIDADE
BOT SIRA EMPREGU NIAN (100% serbisu bazeadu iha kampu):
·
Fo treinamentu tékniku ba membrus
Grupu Asisténsia ba Inan (GAI) konaba oin sa atu halo reabilitasaun,
manutensaun, hari’i komponente infraestrutura komunidade iha projetu
Maternidade Seguru
·
Supervizaun no monitorizasaun tanke
bee sira no manutensaun no reabilitasaun kolam ikan, infraestrura nebe’e membru
MGG sira halo
·
Serbisu hamutuk ho Vise Jestór
Programa identifika nesesidades ba paresér tékniku husi liur
·
Halo planeamentu atividade hodi
koordena ho DPM – Implementasaun iha kampu
·
Koordena ho pesoál projetu sira
seluk atu hetan objetivu tomak Projetu Maternidade Seguru nian
·
Garante simu polítika no
prosedimentu hotu-hotu CITL nian inklui prosedimentu seguransa no protesaun
·
Hakerek relatóriu ida konaba
progresu
·
Kna’ar no resposabilidade sira
seluk nebe’e eziji ba projetu ne’e.
Rekerementu ba kualifikasaun:
·
Grau iha enjeñaria (ka
Baixarelatu/Diploma) iha Teknolojia Sivil no experiénsia liu tinan 3 iha área
relevante
·
Komprensaun diak tebes konaba
dezenvolvimentu rural no programasaun iha ambiente rural iha Timor-Leste
·
Kompriensaun tékniku diak ba
manutensaun no konstrusaun infraestrutura komunidade nian
·
Kompriensaun diak konaba
metodolojia partisipativu ba mobilizasaun komunidade no aptidaun fasilitasaun
komunidade nebe’e forte
·
Experiénsia iha planeamentu projetu
no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
·
Aptidaun halo monitorizasaun no
hakerek relatóriu
·
Kapasidade diak tebes atu serbisu
mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
·
Kapasidade atu promove
serbisu-hamutuk ho pesoál CITL nian, Governu, autoridade lokal, no parseiru
sira seluk
·
Literasia komputadór iha programa
standar Microsoft Office sira, hanesan Word, Excel, Power Point, no
liu-liu Auto Cad
·
Aptidaun komunikasaun diak tebes
iha lian Tetum no Bahasa Indonesia hakerek no mos koalia. Lian lokal sira
hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
·
Iha vontade atu serbisu iha Atsabe
no Distritu Covalima ho halo viajen ba Dili bainhira presiza deit
·
Kapasidade atu sae iha fatin dok no
tenki iha karta kondusaun válidu.
Atu rekompensa ba ita boot nia
komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu
nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote
benefisiu ne’ebe komprehensivu.
Atu aplika ba pozisaun ne’e,
favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema
nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu
husi email teresa.barros@careint.org,
KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte
antes ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba
kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór
oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu
hatama rekerimentu.
CARE International
Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas
hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu
atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik
sira.
Projetu
: Projetu
Maternidade Seguru
Posisaun
: Ofisial Apoiu Projetu
Grau
: E1
Salario
: Husi $365 kada fulan plus benefisiu seluk tan
Lokasaun
Servisu
: Dili ho viajen dala-ruma ba Ermera no Covalima
Relata
ba
: Jestor Programa Saude
Periodu Kontratu
: 30 Julho 2015 ba 30 Junu 2016 depende ba finansiamentu
CARE nudar organisasaun internasional umanitariu, ho visaun atu
haforsa feto no labarik feto sira atu luta hasoru moris mukit no lori mudansa
iha ikus ba sira nia komunidade. Ami servisu iha nasaun liu husi 80 iha mundu
ne’e. Ami servisu ho parseiro atu realiza resultadu ikus atu marjinaliza ba
komunidade.
CARE ninia patrimóniu boot-liu maka ema sira. CARE Internasional iha
Timor-Leste (CITL) iha ekipa oi-oin ho profisionais sira ne’ebé iha dedikasaun
no talentu no serbisu hamutuk hodi fó impaktu ba tempu naruk nian.
INFORMASAUN BAZE PROJETU NIAN
Projetu Maternidade Seguru
lao tuir Governu Timor-Leste ni-nia Estratéjia Nasional Saúde Reprodutiva
(2004-2015) nebe’e suporta fo-let ba natalidade uza servisu planeamentu
familiar sira no mane sira ni-nia involvimentu iha jestaun fertilidade, no
kompromete atu garante feto isin-rua hotu-hotu bele iha asesu ba tratamentu
saúde maternu.
Objetivu jeral projetu nian
mak atu hatu’un mortalidade no morbidéz inan nian. Atu hetan meta ida ne’e,
projetu ne’e sei konsentra ba hadia saúde RMH no hahalok nutrisaun sira no hadia
asesu, utilizasaun no fo servisu RMH ho kualidade. Atu hetan rezultadu sira
relasionadu ho saúde ne’e, projetu ne’e sei konsentra ba hetan rezultadu
intermediáriu sira tuir mai (nune’e mos objetivu sira programa nian):
·
Feto sira, foin-sa’e sira no komunidade
sira nebe’e hakbi’it ona
·
Espasu inkluzivu, no efikáz ba
negosiasaun no diálogu nebe’e haluan ona
·
Sistema saúde efikáz, responsive no
responsável nebe’e hakbi’it ona
Sei fasilita rezultadu sira
ne’e hodi serbisu ho Ministério da Saúde, parseirus sosiedade sivil no
autoridade lokal sira atu implementa estratéjia sira tuir mai: Grupus Kuidadu
Inan (GKIs) & Kintal Dapur, Planus Partu Seguru, Loron Saúde Familia,
Análize no Asaun Sosial, Ferrramenta Responsabilidade Hamutuk, treinamentu ba
Parteira Kualifikadu sira.
Projetu Maternidade Seguru,
ho ni-nia grupus inan nebe’e hari’i ona no edukasaun orientadu ba nutrisaun
nudar parte estratéjia projetu nian, preparadu atu aumenta tan iha área
nutrisaun.
RESPONSABILIDADE BOT SIRA EMPREGU NIAN
(90% serbisu bazeadu iha eskritóriu no 10% bazeadu iha kampu):
Administrasaun
·
Manutensaun no hafoun jestaun sistema arkivu (sistema
arkivu versaun impresu no eletróniku) tuir Padraun CITL nian no iha manutensaun
sistema arkivu ida iha eskritóriu
·
Mantein no hafoun lista sira, inklui maibe’e la limitadu
ba lista kontaktu no lista pesoal, no sistema informasaun seluk iha komputadór
·
Ko-ordena kalendáriu pesoal bazeadu iha Dili bainhira
sira halo viajen ba distritu sira no pesoal bazeadu iha distritu sira bainhira
sira halo viajen ba Dili
·
Koordena hatama oráriu ho forma pontual ba pesoal
hotu-hotu iha projetu
Finansas, Aprovizionamenu no
Lojístika
·
Apoia Jestór programa atu halo revizaun ba pedidu projetu
nian ba adiantamentu, reimbolsu no pagamentu
·
Mantein rejistru konaba sosa no fahe material sira hodi
koordena ho ekipa aprovizionamentu
·
Organiza no koordena apoiu lojístiku tuir no bainhira
ekipa husu
·
Asegura katak rejistru karreta nian atualizadu
Jestaun Eventu
·
Suporta kna’ar jestaun eventu bainhira husu
·
Enkomenda haha’an no bebidas ba sorumutu sira ka
treinamentu sira ekipa nian (bainhira husu)
Kna’ar Jeral sira
·
Halo segimentu ho Rekursus Umanus,
Finansas, Administrasaun no Aprovizionamentu bainhira husu hodi naran ekipa
nian
·
Halo-tuir polítika no prosedimentu
sira CITL nian
·
Kna’ar no resposabilidade sira
seluk ruma nebe’e Jestór fo
Rekerementu ba kualifikasaun:
- Grau Baixarelatu ho
experiénsia pelu menus tinan 1 iha distritu sira
- Experiénsia iha planeamentu
projetu no monitorizasaun orsamentu no despeza sira
- Kapasidade diak tebes atu
serbisu mesa-mesak no serbisu iha ekipa ida
- Kandidatu tenki kriativu,
organizadu no iha motivasaun diak
- Literasía komputadór iha
programa standar Microsoft Office sira, hanesan Word, Excel, Power Point,
no liu-liu Baze de Dadus sira
- Aptidaun komunikasaun diak
tebes iha lian Inglés no Tetun hakerek no mos koalia. Lian lokal sira
hanesan Bunak, Kemak no Tetun Terik nudar vantajen ida.
- Vontade atu halo viajen ba
distritu sira durante periodu tempu ida
Atu rekompensa ba ita boot nia
komitumentu, ita boot sei hetan benefisiu husi dezenvolvimentu profesionlismu
nian no halo inovasaun ho invairomentu atu muda ita nia hanoin plus pakote
benefisiu ne’ebe komprehensivu.
Atu aplika ba pozisaun ne’e,
favor hatama ita-nia karta rekerimentu no Curriculum Vitae ho referénsia ema
nain rua (Favor KETA aneksu dokumentu seluk) liu
husi email teresa.barros@careint.org,
KA hatama ba Edifisu CARE Internasional iha Timor Leste, Bairo Pitte
antes ka ba data 13 Jullu 2015. CARE sei kontaktu deit ba
kandidatu sira nebe’e hetan suksesu atu halo entrevista.
CARE nudar empregadór
oportunidade hanesan ba forsa-traballu oi-oin. Enkoraja maka’as feto sira atu
hatama rekerimentu.
CARE International
Timor-Leste komprometidu atu proteje direitus labarik sira nian iha áreas
hotu-hotu nebe’e ami serbisu ba. CARE International Timor-Leste rezerva direitu
atu halo prosedimentu screening atu garante ambiente ida seguru ba labarik
sira.
Related Blog:
obrigado ba tempu neeb loke vaga neee bele elektronik
ReplyDeletevaga sei ih ga la iha tia ona maun sr
ReplyDelete